Seitse aastat pärast esikalbumit tõi A-Rühm koos hiphopiplaadistajaga Mindnote kuulajateni teise täispika albumi nimega «Leegion». Nad on tagasi.
Tegelikult pole A-Rühm kunagi ära olnud, lihtsalt albumites oli pikem paus. «Oleksime jõudnud pika plaadini ka paar aastat tagasi, aga seda ei tulnud, sest materjal läks kaduma,» tunnistab Kozy (30), R2 igapäevane eetrihääl.
Ja nii on 2003. aastal ilmuma pidanud plaadist uuel üsna vähe alles. «Kolm ja pool vanemat lugu,» täpsustab produtsent DJ Critikal (25). Uuel plaadil teevad kaasa ka Philadelphiast pärit Grand Agent ning siinsed kuulsused Tanel Padar, Tommyboy, Revo ja Markus ansamblist Metsatöll.
«Loo taust karjus lihtsalt rokihääle järele,» selgitab Kozy, miks on albumil Tanel Padar. «Ja esimene rokihääl, mis meelde tuleb, on ju Padar,» lisab rühma kolmas räppar Cool D (29). Lisaks pelgalt hääletegemisele on Padar üks loo «Serenaad» autoritest. Teine kindel hitt on kindlasti «Palmisaar», mis kasutab motiivi Ele ja Kaja Kõlari esitatud loost «Tulen saarelt».
Kellega veel koostööd teha võiks?
«Tavaliselt on nii, et räpiplaatidel teevad kaasa teised räpparid,» ütleb Toe Tagi Genka (31). Ent tunnistab siis, et neile meeldiks teha koostööd just nende artistidega, kes ajavad teistsugust muusikaliini: «Nii tulevad kõige huvitavamad lahendused.»
Veel üks lugu, mis (eelkõige just produktsiooni mõttes) esile tõuseb, on «Tugitooli gangster» – lõhutum, elektroonilisem ja kiirem. Kas võiks arvata, et A-Rühma helipilt hakkab nende koostööde käigus muutuma? Critikal seda seisukohta ei jaga – uuel plaadil kõlavat on endal lihtsalt vaheldusrikkam teha.
Kozy lisab, et A-Rühma muusika iseloom jääb ikka jõuliseks ja nende suhtumine on endiselt straight-in-ya-face. «Stuudios pidime end isegi natuke tagasi hoidma, et päris karjumiseks ei läheks,» meenutab Critikal. Julgeid muusikalisi eksperimente loodetakse kuulda ka noortelt Eesti räpparitelt, kellele A-Rühm albumil mitu sõnumit saadab. «Lauluteemadest jääb vajaka,» kurdab Cool D noori räppareid iseloomustades. «Räpp räppimisest ja sellest, kes on räppar ja kes mitte, on ära tüüdanud,» mainib Kozy.
Critikali arvates ei tähenda loo tegemine ja siis netti üles panemine seda, et oled kohe Kõva Tegija. «Arvatakse, et siis võib kohe teiste kohta halvasti öelda, enesekriitika aga puudub täielikult.» Genka lisab konkreetse hinnangu: «Vaeva ei viitsita näha; kitsas silmaring ajendab räppima ainult «raskest lapsepõlvest», tehakse mingi ebakvaliteetne biit, jorisetakse sõnad sinna peale ja arvatakse, et see ongi õige.»
Sedasorti hinnangud ei tähenda siiski seda, et Eestis vaid kehva räppi tehtaks. Pigem kõlavad A-Rühma sõnad soovitusena. Või nagu ütleb Kozy – noored, õppige laivi tegema, sest see on olulisem kui riimide lugemine rütmile.
A-Rühm taunib muusika tõmbamist netist
Kuigi internet on suurepärane võimalus noortele artistidele enda tutvustamiseks, on tehnoloogia arengul ka kurvem külg: illegaalsete mp3-de levik. A-Rühmal on kindel seisukoht: müügil oleva plaadi tirimine netist on pesuehtne vargus. «Toe Tagi albumit tiriti ilmumisjärgsel nädalal paarkümmend tuhat korda; see on sama hea kui varastada minult 20 000 korda järjest,» ütleb Genka.
Autorite loomingut ei väärtustata piisavalt, leiab bänd. «Eestis on nii, et kui sa teed tööd ja elad ära, siis on kõik OK. Kui aga tahad hakata muusikast elatuma, oled vastik rahaahne värdjas. Või siis kommerts,» salvab Genka.
Tõepoolest, hiphop-plaatide müügiga Eestis on võimalik tulla ots otsaga kokku, ent äraelamiseks sellest ei piisa. Kozy lisab, et keegi pole rääkinud bling bling’ist või sellest, et tahetaks ringi sõita samasugustes autodes nagu 50 Cent. «Oluline oleks mõista, et kui tirid selle mp3, siis ei saa artist mitte midagi.»
autor: Kuldar Kullasepp (Postimees) 08.04.2006
http://www.postimees.ee/290406/esileht/meelelahutus/197570.php
2006-12-11
