Kui me mõtleme “Cool D”, siis me oleme harjunud, et? Et valdav osa tema tekstidest kirjeldab nii meeletut pidutsemist, nagu oleks kõige raskem osa tema elust ühelt peolt teisele jõudmine. Et tema ümber on sedavõrd palju libusid, nagu oleks ta koletuim womanizer, playboy ja sutenöör siinpool Atlanti. Et ta on nii marutõbiselt vihane politsei peale, nagu oleks ta vang. Et poliitikud ja ühiskond ajavad kestvalt tema närvid tõmblema ja lõrisema, nagu oleks ta Kesknädala lugejakiri.
Aga siit astub sisse Cool D 2004. Tundub, et hästi puhanud. Kõike, mida näha tahtnud, juba näinud. Muigav, kuidagi leppinud mehike, kellele meeldib mõelda ka abstraktsematest asjadest. Ja ei! - see ei tähenda, et Eesti räpiveterani audiivanil lebavale Coolile midagi närvidele ei käiks. Muidugi käib. Ning ajab teda ka tatti pritsima, kuid miskil salapärasel põhjusel – te kindlasti vaidlete mulle vastu, aga - mõjub ta pigem kui mõni vana hea, tuttav ja imposantne kolumnist. Ning kui ta räägib pidutsemisest, siis profülaktiliselt, hoiatavalt, mitte peomõnudest, vaid ülepruukimise halbadest tagajärgedest. Ja nagu näitab lugu “Tavaliselt järgmisel päeval” (koos TommyBoy ja Kozyga) , siis seda väga naljakalt.
Biidid on vanameister lasknud seekord teistel teha. Londoni rakverelane Hash tassib Cooli “selja” taha disko-klaverid ja -viiulid – “Variseride aeg” koos MC Stupid F-ga, see on estraadiklassikuks sündinud. Loop Pirates panevad Cooli kõikuma acid-jazz-mentalismile, Leslie Da Bass lite-Prodigyle ja Paul Oja loomulikult hüppama.
Albumi ninaprodutsent Critikal (11 lugu!) on oma arsenalist välja koukinud mõnusalt surisevaid ja pakse 80ndate basse, bob-marley-käike, jazz-luupe, pehmemaid ja ka rikki-läinult-svingavaid rütme, jõudeelu harmooniaid ning palju seda kõike kaunistavat skrudinat, krabinat ja tilinaid. Critikalile omase kirurgilise ja puhta käega.
Mida siin plaadil vähe on, on kaasahaaravad refräänid. Ühes jorus tampivaid huuke on üleliia ning refräänidesse peidetud nõkse või konkse, mis haaravad meele kinni ja lood jäävad suhu või kõrvade vahele ringlema, jälle kasinalt.
Siiski. Kui me räägime aastast 2004, kui eriskummaliselt heast Eesti popmuusika aastast, siis “Seenioride vabakava” on üks neist toredatest plaatidest, mis 2004st nii hea tegid.
7
autor: Siim Nestor (Eesti Express)
http://www.ekspress.ee/viewdoc/3224EB1D81C0BDCCC2256F620065038E
2006-12-11
