Siim Nestorile räägib oma uuest albumist hip-hop-seenior Cool D.
Selle nädala alguses plärtsatas kodumaisesse plaadiajalukku uus Cool D. Räpiveterani kuues album “Seenioride vabakava”.
Cool on riimistanud avalikult oma mõtteid, vihapurskeid, obstsöönseid fantaasiaid ja roppe läbielamisi, pidutsemiskombeid ja huumorit juba (umbes-täpselt) 12 aastat. Just. Kaks. Teist. Aastat! Milline te 12 aastat tagasi välja nägite ja kus te olite? Just nimelt. Sellest, milline see teekond on olnud – eetrikeelud, Cool D ehk noormehe Priit Kolsari küsimuse arutamine Tartu linnavalitsuses, Lazer jne –, räägib täpsemalt Cooli uuel plaadil lugu “Vanakool”.
Sellest, millest ta räpib oma kuuendal, tema diskograafia ehk õhulisemal ja täies mahus külalisprodutsentide biitidest sepistatud plaadil, räägib Cool lähemalt nüüd.
Millest selline tagasihoidlikkus, et esiteks: sa oled loobunud oma lugude produtseerimisest ning kutsunud hoopis teised nuppe keerama?Eks nii on vast parem – see toob värsket verd ja nii on huvitavam asju teha, kui keegi teine pakub sulle välja oma visiooni ja siis sina üritad seda oma nägemusega kokku sobitada. Lisaks saan ma siis rohkem tekstide ja sisulise poolega tegeleda, eks see kõik ole üsna aeganõudev tegevus.
Ja teiseks: miks sa albumi välja andmiseks isiklikku plaadifirmat ei teinud? Igal vähegi tähtsamal hip-hop-tegelasel on Eestis oma plaadimärk...Ma arvan, et isikliku plaadifirma omamine sellisel juhul oleks rohkem prestiiži küsimus ning ega nüüd päris igaühel ka just oma plaadifirmat ole. Kui selle all mõelda ikka tõsisemat asjaajamist kui lihtsalt oma lugude netti ülesriputamine või mingil ähmasel kandjal välja andmine. Ja kui ma näen, kui palju jama, sebimist ja ringijooksmist selle asjaga on, siis ise kõike seda tehes ma ei jõuakski vist iialgi ühegi plaadiga valmis. Teiseks on minu jobi ikkagi rohkem loometöö ja kuna ma pole seda plaadiasjaajamise värki algusest peale üksipulgi teinud, siis oma kuuenda albumi juures kätt harjutama hakata oleks vist natuke ebasobilik. Mina teen lugusid ja las teised asjatavad.
Lugude teemadest rääkides siis, tundub, et kirjutad märksa vähem riime pidutsemisest ja nüüd rohkem pohmellidest. Kas oled pidutsemisest väsinud või on käsil pikaleveninud kassiahastus? Hehee, noh, eks pohmellid ole nüüdsel ajal muidugi natuke koledamaks ka muutunud, kui nad varem olid. Huvitav, mis saasta need alkotootjad pudelitesse villivad viimasel ajal? Ja neist pidutsemistest on omal ajal juba piisavalt palju lauldud – see ei ole enam nii tähtis, et nüüd iga teine lugu peaks peost olema. Endal tüütab ära, ja ma usun, et kuulajatel samuti.
Ka koos A-Rühmaga lugude teemade üle arutades oleme teinekord jõudnud selleni, et oh! äge klubibiit!, teeks sellest mingi hullu peoträki! Aga siis jälle, et – naahui, kellele seda jommimise lugu ikka vaja on! Hakkab nagu nats ammenduma see teema. Samamoodi ma ei mõista, kuidas LL Cool J-l need teemad, millest ta ikka veel siiani laulab, juba endal üle ei viska. Aga noh, osav mees, oskab piisavalt pikalt bling-blingida ja naistel märjaks ajada!
Samuti ei jää varasemaga võrreldes enam nii palju su riimide ette lodeva sekseluga neidusid. Oled pereinimeseks saanud?Ei, pereinimene veel pole ja ega need lodeva sekseluga naised nagu ka eriti ei tõmba, kuigi ma pole seda teemat veel lukku pannud. Porri teemat, nii rohkem või vähem varjatud kujul, tuleb lauludes teinekord ikka ette.
Siinjuures tahaks jälle meelde tuletada, et inimesed kõiki tekste alati nii tõsiselt ei võtaks. See ongi tihtipeale probleem, et kui ajad mingit loba, siis kõik usuvad, ja kui tõsist paned, siis keegi ei usu eriti. Tehke ise omad järeldused.
Ja politsei! Oled jõuorganitega ära leppinud? Olen jõudnud arusaamisele, et tuulega võidu joosta on mõttetu. See on sama hea kui hakata loodusjõudude vastu mässama – millised võimalused mul on!?! Targem on neid pigem peenega tögada, mida nad niikuinii ei mõista, kui otse näkku räusata. Ütled sitasti, tema peatab sind jälle kinni kusagil ja valab oma pahameele sind trahvides välja. Mis mina teha saan – uue laulu ehk? Kuigi ülekohtused on nad siin küll. Aga võibolla eestlastega ei saagi teisiti, muidu lähevad ülekäte!
Lugu “Klubi pleebs...” – kes on pleebsid!?
Pleebs tähendab pööbel, alamkiht. Neid on igal pool.
Alamkiht?!
Ma mõtlen tegelasi, nagu meie ööklubides ohtralt ringi rallib. Jõmmid või midagi sellist, kalbassid, ajavad ohtralt loomi taga , et nendega pärast kuhugi rahmatama minna, panevad triipu ja kommi, kui on. Tüütavad DJ-d mingite elu-nõmedate lugudega ja ei saa üldjuhul ei ütlemisest aru.
Ja lugu “Eestlased” – pagan, ei saa täpselt aru, et mida sa seal öelda tahad.
Selles loos üritasin ette manada üldist pilti meist endist, et millised me eestlased oleme, mis meie käitumise ja oleku puhul silma torkab. Ma ei ütle siin otseselt halvasti ja ei laida maha ka, lihtsalt sellised me minu nägemuses oleme ja vist ka jääme. Selline iseloomustav lugu. Igaüks järeldagu ise, kas ma olen ülekohtuselt öelnud või mitte. Võibolla mõne jaoks olen, võibolla mõni arvab, et oleks võinud palju rohkem öelda.
Vasta palun kätt südamele pannes – kas sa mõtled vahel, et ilma sinuta poleks Eesti hip-hop selline, nagu ta on? Eriti pole sellele mõelnud, aga võibolla küll. Lihtsalt niimoodi oletada on üsna keeruline, et mis kõik oleks siis, kui asjad oleks olnud nii ja naa... Aga see on siiski küll õige, et päris selline ta vast, tõepoolest, ei oleks. Sellist artisti nagu Cool D ei oleks ja A-Rühmas räpiks ka minu asemel tõenäoliselt keegi teine. Aga üldiselt ma arvan, et peamised mõjutajad tulevad ikka kusagilt kaugemalt.
Ilmselgelt oled sa kirjutatud Eesti hip-hop-ajalukku kui kõige esimene räppar, hip-hop-pioneer. Sooviksid sa oma tiitlile kõlavamaid epiteete juurde?
Ei soovi. Lihtsalt huvitav on vaadata, kuidas ajad ning inimesed on muutunud. Hip-hop on oluliselt meinstriimistunud ja samuti on paljud oma põhimõtteid muutnud. Aga mis siis ikka, eks kõik läheb nii, nagu minema peab.
Palju sulle hip-hop-ringkondades veel nina peale visatakse, et õige hip-hopmees ei mängi reividel trance’i?
Ega õige ei mängigi trance’i ja mulle ausalt trance ei meeldi ka. Kui ma mõnel reivil mängin, siis pigem breakbeat’i või hardhouse’i. Kellel silmaring kitsas, sellele pole vist vahet, millist täpselt. Otse näkku ütlejaid on vähe, pigem mõni köhib seljataga, aga eks igalühel ole õigus oma arvamusele. Samuti nagu minul on õigus teha seda, mida ma tahan või õigeks pean. Ja eks neid mehi, kes tegelevad mitme muusikastiiliga, ole küll ja küll. Kuigi räpp on mulle ikkagi kõige hingelähedasem, oleks tobe mitte oma silmaringi laiendada ja silmaklappidega ühte kitsast rada talluda.
autor: Siim Nestor (Eesti Express)
http://www.ekspress.ee/viewdoc/1249C8756B73A9AFC2256F5F0059F7EC
2006-12-11
